Uuring: iga kolmas noor soovib töötada tehnoloogia- või idufirmas

Wise’i tellimusel uuris Kantar Emor kolmandat korda 16-19aastaste noorte eelistusi tulevase eriala valikul. Selgus, et kuigi eelmisel aastal huvi tehnoloogiaalase hariduse vastu vähenes, on see tänavu taas tõusutrendil, eriti just maapiirkondades. Tehnoloogia- või idufirmas näeb end tulevikus töötamas kolmandik noortest.

“Tänapäeva nutikad noored mõistavad, et tehnoloogiast on saanud meie igapäevaelu loomulik osa. Tehnoloogiaalased teadmised aitavad erinevaid valdkondi sidudes iganenud praktikaid värskendada ja meie ühiskonda tervikuna edasi viia. Nii peavad noored ka sellealast haridust järjest tähtsamaks, olenemata, kas soovitakse saada õpetajaks, veterinaariks, turundajaks või disaineriks,” selgitab Wise’i tootejuht Lars Trunin.

Pea iga teine noor soovib saada ettevõtjaks

Ettevõtlusalane karjäär huvitab 43% noori. Kindlasti on soov oma ettevõte luua igal kümnendal noorel (9%) ning tõenäoliselt kaalub seda kolmandik (34%). Mõnevõrra suurem püsib ettevõtlusalane huvi poiste hulgas. Võrreldes eelmise aastaga jääb noorte huvitatus ettevõtlusest mõnevõrra madalamaks.

Mis valdkonnad noori huvitavad?

Uurisime ettevõtlushuvilistelt noortelt, millises valdkonnas nad oma ettevõtet tegutsemas näeksid. Enim pakutakse avatud küsimusele vastuseks IT ja tehnoloogiavaldkonda, järgnevad ärinduse toetusfunktsioonid (finantsarvestus, turundus, reklaam jms), disain ja toitlustus. Seejuures erinevad noormeeste ning neidude poolt välja toodud valdkonnad – IT-d, ärindust ja logistikat nimetasid valdavalt poisid; disaini, toitlustust ja iluteenindust tütarlapsed.

Noored, kes ettevõtlusalast karjääri ei kaalu, toovad peamise takistusena välja huvi puudumist (63%). Hea idee ja vajalike teadmiste või oskuste puudumist nimetab vastavalt 43% ning 40%. Ettevõtlusega kaasnevat suurt vastutust toob välja kolmandik.

Läheme IT-d õppima!

Huvi (info)tehnoloogiaalase karjääri vastu on möödunud aasta väikese languse järel taas samal tasemel kui 2018. aasta uuringus – huvi väljendab 23% noortest. Kindlasti plaanib edasi õppimiseks mõne (info)tehnoloogiaga seotud eriala valida 7% ning tõenäoliselt 16% noortest. Karjääri tehnoloogiavallas välistab aga ligi veerand (23%) noortest. See näitaja on kõrgem kui 2018. aasta, kuid madalam kui 2021. aasta uuringus.

Endiselt kaaluvad poisid (info)tehnoloogiaalast karjääri tõenäolisemalt kui tüdrukud. Mõne tehnoloogiaeriala valikus on kindel või kaalub seda enam kui kolmandik (36%) noormeestest, kuid vaid 11% neidudest. Erinevalt eelmise aaasta uuringust ilmneb tehnoloogiahuvi tugevamalt väljaspool Tallinna elavate noorte seas.

Läheme idufirmasse tööle!

Huvi mõnes (info)tehnoloogiaalases ettevõttes või startup’is töötamise vastu püsib samal tasemel kui eelmisel aastal – seda sooviks kindlasti või tõenäoliselt kolmandik (34%) noortest. Veidi on (kahtleva seisukoha arvelt) kasvanud nende noorte osakaal, kes kindlasti või tõenäoliselt (info)tehnoloogiaalases ettevõttes või startup’is töötada ei soovi (40%).

“Noorte laialdane tehnoloogiahuvi on rõõmustav, kuid uuringu tulemused näitavad ka kitsaskohti, millega peame aktiivselt tegelema. Üheks probleemiks terves sektoris on naiste silmnähtavalt väiksem esindatus tehnilistes rollides. Et seda muuta, peame pöörama tähelepanu noorte harimisele ning avama tehnoloogiamaailma võimalusi eriti just tüdrukutele,” julgustab Lars Trunin ettevõtteid tegutsema.

“Mitmeid sellealaseid algatusi on juba käima lükatud, kuid tööpõld on veel lai. Wise’is alustasime näiteks Wise Women Code sündmustesarjaga, kus pakume programmeerimisest huvitatud naistele võimalust oma teadmisi täiendada ning võrgustikku luua. Noorema sihtrühma jaoks töötasime koos ekspertidega välja Wise’i ettevõtlusõppe materjalid ning korraldame üleeuroopalist 20 Under 20 noorte ettevõtjate võistlust, mille finaali on iga aasta jõudnud ka mitmeid kihvte Eesti asutajaid! Toetame kood/Jõhvit, kes tegutseb aktiivselt naiste IT-le lähemale toomisega, inspireerime noori läbi mentorluse ja töötubade, ning toetudes varasematele uuringutele kaasame positiivsete eeskujudena oma ägedaid töötajaid,” lisab ta.

Uuringu sihtrühma moodustasid Eesti õpilased, kes 2021/2022. õppeaastal õpivad põhikooli 9.klassis, üldhariduskooli gümnaasiumiastmes või muus keskharidust andvas õppeasutuses (omandavad kutsekeskharidust). Valimi moodustamisel arvestati sihtrühma jaotumisega piirkonna ja elukoha tüübi (linn/maa) ja soo ning rahvuse lõikes.

Uuringu meetod: veebiintervjuud ehk CAWI-meetod (Computer Assisted Web Interviewing). Uuringu küsitlustöö viisime läbi perioodil 23.03.-07.04.2022 ning selles osales 344 sihtrühma esindajat.