Õpilasfirma lugu: Suus sulavad lehekesed viisid Põlva noored Eesti parimate õpilasfirmade sekka

Õpilasfirma Frisk on Põlva Gümnaasiumi nelja noore poolt loodud ettevõte, mis toodab sõna otseses mõttes suus sulavaid suuvärskenduslehekesi. 2021. aasta õpilasfirmade võistlusel tunnustati Friski parimate seas, ühtlasi pälvisid nad Wise'i tiimitöö eriauhinna.

Mis siis, kui su hingeõhk lõhnaks nagu kodumaine kirss ja selleks tuleb keelele panna kõigest üks väike magus leheke? Just sellise ideeni jõudis punt Põlva õpilasi. Uku, Eliise, Imre ja Robin teavad teineteist pea kogu koolitee ning selles, et õpilasfirmat hakatakse just koos tegema, ei kahelnud nad hetkekski.

“Tõmbame praegu otsi kokku, teeme viimaseid tellimusi ja lõpetame õpilasfirma tegevuse. (Iga õpilasfirma peab pärast aastast tegutsemist otsustama, kas ta lõpetab tegevuse või alustab päris ettevõtlusega. - toim.) Just eile mõtlesin, kus olime kooliaasta alguses sügisel ja kuhu me praeguseks oleme jõudnud,” meenutab Friski ärijuht ja president Uku. “Alguses oli meil ainult idee, aga polnud retsepti, sotsiaalmeediat, müüki - mitte midagi. See, mis me tänaseks oleme saavutanud on ikka päris lahe,” rõõmustab ta.

Ja mis neil siis tänaseks olemas on? “Retsept!” hüüab Uku koos turundusjuhi Eliisega Põlva keemiaklassi seatud veebikaamerasse. Toote ehitasid noored ise katse-eksituse meetodil nullist, kaasa mõtlemas nutikad teadlased ja sõbralikud esimesed maitsjad. “Meil läks retsepti katsetamisega päris pikalt - kaks kuud ja enamgi veel. Oli ka väga nutuseid kohti, kus toode ei sulanud ega mõjunud värskendavalt, vaid oli suus nagu kilejope, aga jätkasime segude katsetamist,” avab Uku tootearenduse köögipoolt.

Friski idee on üsna unikaalne, kuidas te selle peale tulite?

Uku: Veetsin õppeaasta Robiniga, kes koos Imrega on Friski tootearendaja, USAs ja sattusin kokku Listerine suuvärskenduse lehekestega. Õpilasfirma perioodi alguses tellisime neid Amazonist, sest Eestis sarnaseid asju ei müüdud. Andsime neid kooli peal proovida ja kõik arvasid, et see on äge toode, mille eest nad oleksid nõus maksma. See andis muidugi indu juurde, aga probleem oli selles, et meil polnud retsepti. Turunduslikult ilusam jutt on see, et kiirustasime neljakesi pärast lõunasööki tundi ja tundsime, et tahaks hingeõhku värskendada, aga ei taha nätsutada, sest see on tunnis ebaviisakas ja pärast peab kuhugi nätsu viskama. Ja siis mõtlesime välja Friski!

Kuidas suus sulavate lehekeste tootmine käib?

Uku: Esimese katsetuse tulemuse kohta ütles meie keemiaõpetaja ja mentor Maaja Toomet, et nagu kilejopet näriks - suus lahustuvad ja värskendavad lehed ei lahustunud ega värskendanud. Lõpuks leidsime koostöövõrgustiku adapter.ee, mis ühendab Eesti teadlasi ja ettevõtjaid ning kirjutasime sinna päringu - et meil on selline toode, need probleemid… Selle peale tuli kahest ülikoolist vastus ja ühest vastajast, Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi kaasprofessorist Urve Paaverist, sai meie mentor. Selline abi oli meile väga vajalik, siit edasi hakkas juba paremini minema.

Millest need lehekesed teil siis koosnevad? Miks alguses kilejopelik oli?

Uku: Peale vee sisaldab toode kümmet vees lahustuvat koostisosa. Kilejopelikuks tegi lehekesed tsellulooskumm ehk karboksümetüültselluloos. Keegi meist pole keemik, kuid nüüd teame neist ainetest palju rohkem. Sellised polümeerid annavadki tootele omase struktuuri ja tekstuuri. Katsetasime ka ühe punavetika liigi ehk furtsellaaria ja agar agariga ning tellisime Hiinast ühe aine näidise, mida hästi paljud, sealhulgas Listerine, kasutavad. Soome toll pidas aga selle kinni kui kahtlase valge pulbri. Õnneks leidsime mentori abiga teise polümeeri, mis nüüd koos želatiiniga meie tootes on.
Eliise: Meil kaks maitset – kirss ja münt. Ja lõpuks need tõepoolest sulavad ja värskendavad! Magusainetest kasutame lehekestes ksülitooli ja suhkruasendajat.
Uku: Frisk lehekesed sisaldavad kas kirsiõli ja punast toiduvärvi või piparmündiõli, sinist toiduvärvi ja mõlemale läheb värskuse andmiseks veel mentool peale. Toode sisaldab ka sidrunhapet, mis paneb süljenäärme tööle ning lisaks on seal plastifikaator ehk propüleenglükool, mis vähendab haprust ja polüsorbaat 80, mis aitab ainetel seguneda.

Te tõesti teate keemiast nüüd üksjagu! Kuidas käib õpilasfirmas keemiliselt nii keerulise toote valmistamine? Ma kujutan ette keemialaborit ja mulisevaid katseklaase...

Uku: Just nii! Me segame katseklaasis lahuse kokku, lisades koostisosi ainult õigetel temperatuuridel ja õiges vahekorras. Seejärel jätame segu õhukese kihina tõmbekapi alla kuivama.
Eliise: Praegu valmistame lehekesi kandiku moodi alustel. Esialgu testisime küpsetuspaberi ja alumiiniumpaberiga, aga sinna jäi segu kinni. Meil oligi üks kreisi olukord, kus tegime suure toodangu, aga toode ei tulnud aluselt lahti. Järgmine päev pidime aga olema Värskas oma esimesel laadal!
Uku: Leidsime õnneks lahenduse. Võtsime kaasa varasematest katsetest alles jäänud tükid ja andsime neid laadal proovida. Saime ühe pakitäie isegi kokku ja selle loosisime välja. Kogusime õnneloosist üle 30 euro ja võtsime üle 20 eeltellimuse. Meie aktiivsus jäi kohtunikele silma ning võitsime parima müügistrateegia auhinna, kuigi me ei müünud ühtegi toodet!

Mida te müügiperioodil veel õppisite?

Uku: Võru laadal kasutasime lehekeste müügiks plastikust minigrip kotikesi. Pakkusime neid inimestele, kuid millegipärast neid ei tahetud. Otsustasime proovida siis klaaspurgiga ja see ei peletanud enam inimesi eemale. Kõige parema vastukaja sai siiski pisike metallkarp. Talvel saime ka oma veebipoe valmis ja tegelikult see osutuski kõige suuremaks müügikohaks.

Te saite parima tiimitöö auhinna. Mis teie tiimitöö heaks tegi?

Uku: Ausus. Kui meil läks halvasti, siis leppisime sellega ja läksime koos edasi ja otsisime koos lahendusi. Paistab, et õpilasfirmadega kipub see ka olema, et üks inimene hakkab domineerima, teiste eest kõike tegema ja käsutama. Meil nii ei olnud. Enne otsuseid ikka arutame koos asjad läbi.
Eliise: See oli ikka ülihea, et igal esmaspäeval olid koosolekud, kus me rääkisime läbi, kuidas läheb ja mis edasi teeme, mis on nädala eesmärgid. Ja kindlastituleks nimeliselt ülesanded paika panna, sest muidu ei tehta midagi.
Uku: Üks oluline asi on kindlasti ka julgeda abi otsida. Saime tasuta kilo ksülitooli ühe kõne peale, seega küsida tasub alati. Kõige hullem, mis olla saab, on see, et keegi ütleb sulle “ei”, no ja siis lähed lihtsalt edasi.

Lõpetuseks: mis te peale kooli lõppu edasi tahate teha?

Eliise: Kindlasti tahan reisida, aga enne õpiks mõne eriala selgeks. Olen mõelnud hambaarsti ametile, aga ka ettevõtlusele ja turundusele.
Uku: Praegu paeluvad mind tehnoloogia ja inimestevahelised suhted ehk laiemalt IT. Tahtsin saada suveks praktikale Ida-Virumaale, kus on ju ka Wise’i toetatud kool kood/Jõhvi, ent seekord sinna ei saanud. Lähen hoopis ühte tarkvara-idusse B2B müüki tegema.

Junior Achievement'i ettevõtlusprogrammis osalevaid koole ning tulevasi õpilasfirmasid toetab Wise'i kaheosalise tehnoloogiamoodul. Wise’i mooduli eesmärgiks on rakendada noorte loomingulisust ja analüütilist mõtlemist eluliste probleemide lahendamisel ning avada tehnoloogiliste lahenduste kasutusvõimalusi ettevõtluses.